Kiire ülevaade sellest, mis ma vahepeal teinud olen...
Veebruari lõpus saatsime ära korea tüdruku Jay. Meeldivat õhtusööki rikkus kõrvalköögis pidutsev seltskond, kes pidas väga vaimukaks üksteist veega pritsida ja nii köögi kui koridori üle ujutada. Päris kuivaks ei jäänud ka meie riided ja õhtusöögilaud...mälestuseks on päris naljakas video, kui tagasi mõleda, sest sellel hetkel küll midagi nalja ei teinud, aga eks mõne jaoks see ongi ERASMUSe kogemus :)

Järgneval nädalavahetusel valmistas Anneli mulle Quesadilla´sid, mis peaksid olema pärit kuskilt Ladina-Ameerikas...igatahes ahju variant oli ülimatsev, niiet tahtmine on neid veel kindlasti süüa ja ka ise proovida valmistada :)

Vahepeal hakkasid õhtud pikemaks venima ja ka kevade hõngu oli juba tunda :)

Nädala sees midagi väga põnevat ei toimugi - kool (2 kursust - planeerimine ja veemajandus + projekt), trennid-ringid, sport ja mõnikord ka õhtusöök sõpradega, sest eks välisõpingute kogemus ei tähenda ainult ringi trallitamist ja lõbutsemist....kuigi eks seda saab ka siin küllaga.
Järgmisel nädalavahetusel käisime Anneliga ülikoolilinnakus peol. Tee peal tutvustati meile kohalikku kunsti...väikesed skulptuurid Taani moodi. Tegemist oli arvatavasti kostüümi peoga (mida meie ülbelt lihtsalt eirame), sest Taanis on väga tavaline stiili- ja kostüümi peod, millest meie oleme suutnud juba ära tüdineda.

 Õhtu lõppes igatahes tulise laua-jalgpalli turniiriga, mida saab kaua aega meenutada :) Taanis on omad reegelid laua-jalgpalli jaoks, kui peaksid kaotama 0-10, aga sellest mõni teine kord... Meie igatahes ei kaotanud!!!

Vahepeal sai ka Annil Kopenhaagenis külas käidud. Nüüd on Ann tagasi Eestis ja teeb usinasti oma praktikat. Jalutasime tol päeval Frederiksburgis ringi, jõime kohvi ja nautisime head seltskonda.Tuul oli aga nii vinge majade vahel, et siiani on see meeles.

Ja siis jõudis kätte hispaania tüdruku Nuria sünnipäev. Külalistele pakuti kartulisalatit (mis on väga meie kartulisalati moodi), avokaado-kana salatit ja kana/tuunikala vorstikesi...igatahes toit oli ülimaitsev. Ja selle päeval jõin ma oma elu parimat Sangriat (hispaania kokteil punasest veinist)

´

 Võtsin osa ka Roskilde Festivali t-särgi konkursist, aga sellega kuhugile ei jõudnud...siin on minu kavandid...

 Vahepeal oli majaomanikul puhkus ja ta sõitis Rootsi suusatama. Mina kasutasin hetke, mil maja on tühi ja kutsusin sõbrannad külla. Eelroog oli vana hea rosolje - ilma heeringata, põhiroog oli ühepajatoit ja magustoiduks jogurtikook apelsinidega. Tundus, et tüdrukud jäid õhtuga rahule :)

Neljapäeval viisid tüdrukud mind Kopenhaagenisse tantsima, õhtu oli väga tore :)

 Ja sain zelatiini kasutamise selgeks ja siis vorpisingi jogurtikooke teha - siin üks niisugune Julia sünnipäevaks.

Nii, nüüd on jälle pikk pikk paus sisse tulnud, aga lühidalt sellest, mis vahepeal teinud olen...
Enam täpselt ei mäletagi, aga klõpsude järgi saab meelde tuletada... igatahes ühel päeva avanes selline vaatepilt...tundub, et taanlased on ikka kange sugu, kui nii suuri lemmiklinde peavad, lisaks peavad nad ka väga julged olema, sest need on ju lausa kurjad (muide nägin eile öösel unes, et luik tuli mulle kallale...)

Ja siis muidugi on olnud terve hunnik igasuguseid rahvusvahelisi õhtusööke igasugu asjade tähistamiseks ja niisama ka...
Näiteks Rosie (Austraalia) lahkumispidu. Kinkisime talle taani lipu värvidega keebi, kuhu kirjutasime talle sõnumid tee peale kaasa...

Siis tuli Prantuse pannkoogipäev, kus maitsesime soolaseid - juust ja singi, liha - ning magusaid - siirupi, moosi, nutellaga crepesid (Eesti mõistes üliõhtukesed pannkoogid).

 Eks see jaanuarii lõpp oli selline nagu ta oli, kus päris paljud erasmuslased koju sõitsid, aga eks igal kurval asjal on ka rõõmsam pool, sest lahkujad tegid ruumi uutele. Ja juba saabki piltidel näha uusi tegelasi :)

Veebruari alguses oli lisaks instituudi tutvustuspäevale ka ekskursioon Kopenhaagenisse. See oli seekord selline tõsisem üritus, kus tutvustati just pealinna erinevaid planeerimisstiile ja suundi. Alustasime oma ringikäiku kesklinnast, kuhu iga õliõpilane pidi ise kohale jõudma. Meie muidugi jäime esimesest rongist maha ja lisaks polnud ka aadress äige, aga õnneks üks tähelepanelik taani üliõpilane nägi väikest gruppi ringi uitavaid tudengeid ja ka meie jõudsime ikkagi bussile, sest ilm oli uskumatult halb - oli jah ja väga vihmane. Meie olime muidugi varustatud - minul olid lisaks pikale pesule veel sukkpüksid jalas ja enesest mõistetavalt sall, topeltkindad ja müts, mida nii mõnigi kohalik tudeng vajalikuks ei pea. Eks nii nad siis vihma käes oma villaste mantlitega palja pea ja ilma mütside ning kinnasteta seisid...üks tüdruk lausa vappus külmast, aga ju see on neile siis normaalne olek. Minu meelest lihtsalt lollus!!!
Esimene pilt on Kopenhaageni uusarendus, mis on rajatud vanasse tehasepiirkonda. Päris öko selle kohta öelda ei või, aga korterid asuvad nelinurkses ehitises, mille keskel on roheala, laste mänguplats ja väikesed aiadki.

 Vaade tüüpilisele äärelinna tänavale, kus tänavat ääristavad vanad tööliste kortereid täis olevad majad, mis on nüüdseks renoveeritud.

Vaiksem eramute rajoon päris linna piiril. Minule meenutavad need pigem kuure. Panin tähele ka, et majad on nii väikesed, et kogu kraam tuppa ei mahu ja nii on veel väiksemad tagaaiad igasugust kola täis.

 Sotsiaalmajad Kopehaageni eeslinnas Hoje Taastrupis. Maja pind on vähem kui 30 m2. Sinna suunati kunagi immigrandid ja noored, kes kuhugile mujale ei suutnud elamispinda hankida. Planeerimise õppejõud oli sellest ideest vaimustuses, sest igal perel on ikkagi oma maja ja privaatne õueala (vähem kui 10 m2 - paaris õues oli puu ja ega rohkem ei mahtunudki), aga minule tundus see lihtsalt masendav, kui 2000 sellist majakest on üksteise kõrval kokku surutud võimalikult väikesele territooriumile. Praegu elab seal pärsi palju vähenõudlikke pensionäre.

 Kopehaageni äärelinna "Veneetsia". Samuti sotsiaalkorterid.

 Kaubanduskeskus.

Katlamaja tornid.

 Taani üks suuremaid kaubanduskeskuseid, kuhu me Anneliga ka hiljem täiendavale luurele läksime, sest väga mugav on poes käia, kui kõik suuremad ketid on ühes kohas koos ja lisaks on see poolel teel Kopenhaagenisse...mis säästab lisaks ajale ka raha.

Siis jõudis kätte Celine sünnipäev. Tegime talle 2 plakatit (suur aitäh minu instituudile sponsoreerimise eest), millest esimese riputasime Celine tuppa ja teise akna taha, niiet Celine sai osaks 2 üllatust. Esimene sünnipäevahommikul ribikardinaid avades, kui suur kiri "Palju õnne, sünnipäevatüdruk" vastu vaatas ja teine õhtul tuppa tulles, kus kõik sõbrad ootasid plakati, õhupallide ja koogiga. Hiljem oli õhtusöök, mida tähistasime hot dogide (sai vorstiga) ja crepedega (prantsusepärased pannkoogid).

Pange tähele, infoajastu valitseb!!!! Satomi osales samuti meie õhtusöögil läbi skype otse Jaapanist (temal oli kell siis 4-5 hommikul) :)
Ja siis saabus meie sõbrannale Alexandrale külla sõber Aalbourgist, Sören, kellega esmalt tegime Alexi juures sushit (või Anneli tegi) ja pärast läksime Roskilde peale edasi. Järgmisel päeval oli plaan koos ujuma minna, aga tuli välja, et Roskilde ujula on laupäeviti lahti vaid kella 1ni, niiet see jäi seekord ära kahjuks.

Laupäeval oli veel ka Hiina uusaasta vastuvõtmine (hmm...tükk aega mõtlesin, mille puhul me tookord õhtusöögi korraldasime)...igatahes seltskond oli suur ja toit ülimaitsev alates karjala pirukate ja lõpetades magushapu hiinapärase kanaga...niiet oli mida maitsta (Y). Minu lemmik ja samuti suur üllatus oli karririis kana ja ananassiga, mis oli tõsiselt maitsev.

Vahepeal sõin õhtust ka omanikuga, kes kostitas mind oma peo ülejääkidega - hirveliha, peedisalati ja kartulipüreega, mille juurest ei puudunud ka klass veini (Y)

 Ja siis jõudis kätte teise prantsuse tüdruku sünnipäev. Claire sai 21!!! Valmistasime talle sünnipäevaks Alariku ja Essiga quiche (soolane pirukas). Vaatasime kohe järgi ka, et järgmine sünnipäev tuleb alles märtsis.

 

 Nüüd juba 2 nädalat olen laupäeviti peale võrkpalli õhtustanud Anneli juures, kes ei väsi mind üllatamast oma kulinaarsete oskustega. Esimesel korral sõime ülimaitsvat!!!! ma pole tõsiselt paremat Ceasari salatit kanaga saanud ja teine kord chilli con carne (ma isegi ei tea, kas see on õigesti kirjutatud), mida mina pole elus enne teinud ja korralikku maitsta saanud. Toit ise on aga imelihtne valmistada. Vaatasime ka mõlemat Eesti Eurovisiooni poolfinaali ja pidime tõdema, kas meie muusikamaitse on Taanis olles eesti omast võõrdunud või eestlastest hääletajatel pole õiget muusikamaitset, sest meie lemmiklaulud suures osas finaalsaatesse ei pääsenud, aga eks paistab. Suure tõenäosusega vaatame ka finaali ja kirume :D

 Pizzaõhtu enne ülikooli Rahvusvahelise Klubi pidu. Voila, pepperoni pizza!!!! (Y)

Roskilde Ülikooli Spordiklubi "Tarkade klubi" arutamas teemal "banaaanikreemi" või oli see "hambapasta".

Eelmisel teisipäeval käisime projektigrupiga Kopenhaageni munitsipaali keskkonnaspetsialisti jutul, et arutada võimalikku projekti Kopenhaageni rohe-katuste teemal. Peale koosolekut vaatasime tehispinnal olevaid hästi funktsioneerivaid rohealasid. Esimesel pildil on allmaaparkla katus, kus on puud ja kanalisatsioonivõrk vee ärajuhtumiseks ning jalgrattatee ja teine on Taani Rahvusarhiiv ja seda ümbritsev roheala.

 

 Vahepeal kokkasin ka mina - pasta magushapu kana ja köögiviljadega ning Annelilt saadud kama ja kohalik "keefir", mida kutsutakse A23...ei tea...mingi bakteri järgi vist. Ühesünaga neil peaaegu kõike leidub, aga maitse pole ikkagi päris see...

 Ja siis eelmisel neljapäeval oli planeerimisaine raames väljasõit  Trekroneri lähiümbrusesse ja Roskildesse. Avastamisrõõmu oli palju, et kujutanud ettegi, et ülikoolilinnakule nii lähedal võib olla põnevaid kohti. Huvitav selle asja juures oli see, et mina pidin juhtima Roskilde kitsastel tänavatel 9-kohalist minibussi ja lõunasöök oli professori oma kodus, kus ta kogu kambale võileivamaterjali, coca-colat ja õlut pakkus.

Tundub, et meile hakkan jõudma kevad, sest lilled on pead juba mullast välja pistnud (pilt tehtud minu uue kodus aia taga)-

 Eelmisel neljapäeval peale väljasõitu oli mul vaja ka veel maja koristada. Kui esimesel korral võttis see aega 5 tundi, siis seekord sain 4ga hakkama. Muide uudis veel, et mina ei ela hetkel enam kahekesi omanikuga, vaid minuga koos elab siin rumeenia tüdruk, kes enne eelmist läti tüdrukut Neldat siin pesitses. Minul oli teda esimest korda nähes kerge piinlik moment, sest minule ei öelnud keegi, et ta 2 nädalat siin on, aga tegelikult kirjutab ta oma lõputööd ja kui ta selle esitatud saab, siis ta sõidab koju tagasi. Ta on Taanis elanud 17 aastat ja taani keel on tal sellega väga hästi suus ja nii ongi Birgitil ka rohkem seltsi ja hea jutukaaslane. Igatahes sellel ajal kui mina koristasin, kõpsetas Alexandra pirkuat ja kui ma näljasena oma tuppa jõudsin, siis ootas mind laua peal kirjake ja tükk ülimaitsvat pirukat.

 Reedel sõitsid tüdrukud Kopenhaagenisse  välja. Alustasime Anneli juures nimipizza, koogi ja jäätisega ning Kopenhaagenis jätkasime Iiri pubis siidriga. Väga tore õhtu oli, aitäh tüdrukud!!!

 Ja pühapäeval tähistasime Eesti Vabariigi 95ndat aastapäeva rahvusvahelise õhtusöögiga. Valmistasime külalistele kodust hakkaliha kastet, karuli-porgandi putru, kapsa-porgandi salatit, munavõi ja singi võileibu ning kohupiimakooki. Imede kombel saime pärsis palju kiidusõnu arvestades sellega, kui tagasihoidlikud ja vähe atraktiivsed eesti toidud tegelikult on. Õhtusöök algas hümni kuulamisega, millele järgnes 5 lauset Eesti Vabariigi ajaloost (rohkem me ei teadnud), aga põhiline sai ära öeldud. Aitäh kõigile osalejatele hoolimata sellest, et teises ühikas oli konkureeriv Ameerika õhtusöök!!!